Maryna and Tava töötavad vahetustega Ida-Saksamaal ühes piimafarmis. Külas nimetatakse neid kaheks poolakaks. Nad ise ignoreerivad üksteise olemasolu. Kui juhataja ärireisile läheb, ei ilmu Tava tööle ning on kui haihtunud. Järgmisel ööl ärkab Maryna oma piimakonteineris ning taipab, et ta ei ole üksi.

Kohe pärast veebipetitsiooni allkirjastamist laskub Palestiina mees paanilisse ebakindlusse. Mõistva sõbraga vesteldes analüüsib, kujundab ümber ja tõlgendab mees oma Iisraeli boikoti avaliku toetamise otsuse tähendust.

Hispaania lõunaosas tunnustab kirevalt värvitud tuviparv neid isendeid, kes mitte ei lenda kõige kiiremini, vaid neid, kes on tuntud oskuste poolest emane tuvi võrgutada ning kõige kauem tema kõrval lennata.

Alice laulab, kannab jumestust ning teeb endale ise nalja. Ta on õnnelik. Siiski on ta haiglas äsja operatsioonilt naasnud. Ta on raskelt haige ja täiesti kiilas, kuid armunud oma kirurgi. Ta on neiu päästja ja käib teda igal õhtul vaatamas. Iga külastus on Alice'i jaoks imeline ning aitab tal unustada talumatut olukorda.

Elus erinevaid radu kõndivad poiss ja tüdruk kohtuvad taas mahajäetud lõbustuspargis. Soov pääseda haiget tegeva välismaailma eest meelitab nad parki. Siin aga leiavad nad end olukorrast, kust tagasi pöörduda pole võimalik.