Raske töö on alati olnud väga oluline osa eestlaste rahvuslikust identiteedist. See valik filme näitab, kuidas inimesed üritavad leida parimaid lahendusi rasketes olukordades. Pole tähtis, mida elu nende teele saadab, hing jääb igavesti taltsutamatuks, samal ajal kui meie filmide peategelased end läbi keerukuste närivad ning Eestimaa pidevate tõusude ja mõõnade vahel navigeerivad.
Laurence Boyce
Raske töö on alati olnud väga oluline osa eestlaste rahvuslikust identiteedist. See valik filme näitab, kuidas inimesed üritavad leida parimaid lahendusi rasketes olukordades. Pole tähtis, mida elu nende teele saadab, hing jääb igavesti taltsutamatuks, samal ajal kui meie filmide peategelased end läbi keerukuste närivad ning Eestimaa pidevate tõusude ja mõõnade vahel navigeerivad.
Laurence Boyce
Inimesed ootavad kedagi erilist. Keegi eriline on sündinud - täiskasvanud mees ülikonnas. Nad järgnevad mehele ja elavad kaasa tema teatraalsetele, kuid täiesti mõttetutele etendustele. Ühe etenduse keskel teeb mees vea ja teda jumaldanud inimesed lahkuvad. Üksi jäetuna kohtab ta naist, kes on tema jaoks loodud.
Ibrahim on lambakarjus, kelle kohus on karja eest võimalikult hästi hoolitseda. Ühel päeval saab ta kõne vennalt, kes räägib talle plaanist, millest Ibrahim midagi kuulda ei taha.
Seal, kus pole jälgi ja langenud puud embavad killustikku, istub keegi vananaistesuvel krõbedal murul. Juba tuntut ei saa kustutada, kuid see hajub tuleviku tarkusesse. Võib-olla see rada, mida olen mõeldud kõndima, ei olegi maine, kuid kuidas ma seda tean, kui sõltun gravitatsioonist.
„Roosenberg" on koht, ruum, ehitis, film. „Roosenberg" on Amanda, Godelieve, Rosa ja Trees. „Roosenberg" on kiri, mis jutustab kohtumisest põnevas Belgia modernistlikus kloostris nelja eaka nunnaga enne seda, kui hoone tühjaks tehti.
Ühest küljest on see räpane töö, teisest küljest aga suurepärane toode.
