Maailma uinudes asuvad kuuvalgetel kallastel seksuaalsele rännatule kaks kuuma südant. Meeletu mudimisi ja meelitusi täis koreograafia paneb kõik südamed särama äratundmisrõõmus ja igaveses mugavuses.

Helimees üritab lindistada seente hääli.

Keset metsa sirgub kaunis punane lill. Kui see aga äkitselt kaob, on Hiir väga õnnetu. Lind viib Hiire metsa lille otsima ning teised loomad liituvad samuti. Kui nad arvavad, et on lille üles leidnud, lähevad asjad kiirelt käest ära.

Neli probleemset sõpra reisivad troopikasse, kus kõik kisub viltu.

Esmapilgul tundub, et RUUT elab keset kaost ja lõputut muutlikkust. Siis märkame aga süsteemi, kus ta pidevas korduses rutiini tutvustades elab; hüpnotiseerivalt, lubamata ainsatki liigutust. Kord, kui uus element mustrisse sisse hiilib, tekib RUUDUL võimalus reaalsust veidi teisiti näha. 

Olles ihuüksi mustas ruumis, teen ühe telefonikõne. Film kino ja teatri piirimailt.

Shaun ei sobi teiste hulka. Ta ei taha üksi olla, kuid tunneb end kauge ja eraldatuna ümbritsevast enesekindlast ja rõõmsast maailmast. Rahvarohkes pubis vanemaid oodates hoiab Shaun end vapralt tagasi, et mitte liituda imeliselt õnneliku rahvamassiga, kuid mida enam ta püüab, seda enam läheb kõik viltu.

Kaunil Sitsiilia saarel istub nukker tulevane pruut ja mõtleb lähenevatest pulmadest. Ta jälgib nelja õnnelikku vaba tüdrukut (ja delfiini) muretult laulmas ja paati ehitamas, eirates ühiskonna konservatiivset survet. 

Visand mehe lunastusest, kes kasvas suureks, rekonstrueerides luule kaudu oma esialgse arusaama maailmast.

Kõik tüdinevad kõigist. Eriti hulluks lähevad asjad aga siis, kui tüdined iseendast.

Kaks hinge ühes linnas. Ajatus rahutuses. Maailm leludest ja esemetest keset ehitusmüra, televiisori suminat ja mahavaikitud tundeid.